Endalegi märkamatult oleme juba 2 kuud elanud masendavas
väikelinnas nimega Hillston. Minu sünnipäeva tähistasime pärast järjekordset
väsitavat tööpäeva tagasihoidlikult, jõime oma veinitehasest ostetud kallimat,
võibolla seetõttu ka paremat punast veini ja Jaanika valmistas maitsvat tai
toitu. Viis päeva sain Jaanikaga sama vana olla, siis tuli tema kord tähistada.
Päris sünnipäevakoogi puudumisel tegin hommikul talle pannkooke. Järgmine päev
oli vaba ja sõitsime Griffithisse, kus veetsime aega tavapärasel viisil -
ujumas, kinos ja poodlemas. Seekord tähistasime oma sünnipäevi siis sedasi - olime
üksteise ainsad külalised. Küll järgmisel aastal jõuab viga parandada ja
sõprade keskis tähistada.
Sõpru meil siin ei ole, vähemalt tõelisi sõpru. Renmarki elu
ja töö veinitehases oli igati mõnusam. Töö ise oli parem, aga ennekõike olid
töökaaslased toredamad. Kõik ikka naeratasid ja tervitasid, küsisid kuidas
läheb. Siin teevad kõik ainult kellast kellani morni näoga tööd. Kui
veinitehases suhtus ülemus meisse igati sõbralikult ja alati viisakalt, siis
siinne ülemus on täiesti ülbe. Vahel väldib ta minuga isegi silmsidet. Kui ma
pean midagi tööl teisiti tegema, siis ei ütle ta mulle seda otse näkku vaid
kellegi teise kaudu. Näiteks seda, et kõrvaklappidega muusikat ei tohi kuulata
tuli mulle ütlema kaastööline, kes vahendas ülemuse sõnu.
Ka telefoni ei tohi tööl kasutada, kuigi ülemused teevad
seda pidevalt, vaatavad näiteks telefonist kalapüüdmisvideosid või Facebooki
uudistevoogu. Teine ülemuste meelisajaviide on töötajate turvakaamerast
jälgimine ja nende tagarääkimine. Sinna juurde käib arvamus, et kohe kui keegi
kaamera vaateväljast kaob, hakkab ta luuslanki lööma ja telefoni näppima.
Jaanika ütles seda nähes meie ülemusele, et töötajad teevad kõvasti tööd ja
neil on pikad, füüsiliselt rasked päevad. Ülemus vastas, et vähemalt on neil
midagi teha ja et me saame selle eest raha.
 |
| Meie tööl täisvarustuses. |
Kui üldiselt on austraallased üsna
usuleiged, siis tööusku on nad kohe kindlasti. Üks hooajatööline on austraallasest
keskealine naisterahvas, kes masinate seiskumise järel kohe käbedalt koristama
hakkab. Kui kõik juba koristatud on, ei oska ta midagi teha ja tundub väga
närviline. Isegi oma ettenähtud pausid teeb ta palju lühemad kui võiks.
Selliseid on siin tööl veelgi. Tundub, et mõned inimesed ei suuda oma mõtetega
natukenegi kauemaks kahekesi jääda. Konteksti arvesse võttes on toredamad
kolleegid korealased ja elukogenumad vanemad härrasmehed, kes tööd liiga
tõsiselt ei võta ja kes vahel ikka nalja ka teevad.
 |
| Ühel toredal tööpäeval, kui masinad seisid sai Jaanika puuvilla sees mõnuleda. |
Kohalikud inimesed on siin lihtsad. Ükskord vestluse käigus
tuli jutuks see väike Hillstoni linnake, mida meie väga igavaks kohaks peame
(ja tagantjärgi mõeldes oli Renmark täitsa mõnus koht). Üks umbes meie vanune
noormees, kes ülejäänud aastast elab Great Ocean Roadi äärses linnakeses, kus
on rohkem inimesi, rannad ja kaunid kohad, ütles, et talle meeldib Hillston rohkem
kui tema kodulinn, sest siin on kõik eluks vajalik olemas. Vabal ajal vaatab ta nagunii ainult telekat
ja joob. Päris paljud inimesed kellega siin riigis kokku oleme puutunud on
samasuguste piiratud huvidega.
Et mitte masendavatest oludest ja raskest tööst ennast
mõjutada lasta, oleme sunnitud üksteise tuju tõstma. Jaanika teeb väga
maitsvaid sööke ja toitumine on meil siin mitmekülgne. Korduvalt oleme söönud
känguru liha, mis on pisut väherasvase veiseliha moodi, aga kängurus on veelgi
vähem rasva. Känguruliha söömine on ka väga öko ja neid elab siin mandril
kolmandiku võrra enam kui inimesi. Kohalikud kängurut eriti ei armasta, suures
supermarketis on veiseliha ja lambaliha kordades rohkem kui känguruliha. Need
on kasvatuses kasvanud kängurud, metsikutes kängurutes pidavat olema liiga
palju parasiite, et need süüa kõlbaks. Jahil käivad austraallased meelsasti ja
kütivad känguruid niisama oma lõbuks, nagu ka emusid, kelle laskmine on pealegi
keelatud. Tööl vaadati meid imelikult, kui me känguru liha sõime ja tehti
nalja, et kui me liiga palju seda sööme, siis hakkame ise ka hüppama.
Känguruid on looduses palju ja tihti hüppavad nad auto ette.
Enamikel autodel on seetõttu ka kängururauad. Teeääred on korjuseid täis. Imekombel
oleme siiani suutnud kängurule otsa sõitmist vältida. Suured kukrulised
hüppajad on ka väga otseselt Hillstoni elu mõjutanud - linna puuviljapoe
omanik, kes iga nädal Melbourne'ist veoautoga värskeid puuvilju toob, oli
kängurule otsa sõitnud nii õnnetult, et auto oli mitu nädalat paranduses ja
linnaelanikud pidid seni puuviljadeta läbi ajama.
Oleme Austraalia väikelinna elu juba mitmes kohas näinud ja
võib öelda, et linnad on mingis mõttes üsnagi sarnased. Väikelinna läbib
tavaliselt üks peatänav, kus on olemas kõik eluks vajalik - toidupood,
pagaripood, lihatoodete pood ja loomulikult pubi. Enamasti on neid isegi
väikeses linnas mitu. Pubides käivad tavalistes tööriietes inimesed.
Maapiirkondades ja väikelinnades võib päris paljusid näha kaabude ja
kauboisaabastega - ses osas on Austraalia sarnane Ameerikaga. Loomulikult
sõidavad kõik kastikaga, mida kutsutakse uteks (ute - utility vehicle). Väga paljudel on seljas kas neoonkollane või neoonoranž
töösärk ja jalas terasninaga töösaapad. Ja Hillstoni suguses väikelinnas
kannavad inimesed selliseid "rahvariideid" tööl-kodus-puhkehetkel.
 |
| Vahel kantakse raudninaga saabaste asemel ka pidulikke kingi. |
Olen tähele pannud, et väga paljud austraallased on
tätoveeritud. Seda võib näha nii noorte kui vanade seas, aga see on igatahes
väga levinud. Ja kuigi maitsed on erinevad, siis austraallaste puhul ei ole
tegemist kehakaunistustega. Mul ei ole midagi tätoveeringute vastu, mis midagi
tähendavad või mis on unikaalsed, mõne kunstniku tehtud. Austraalias olen ma
näinud ainult igavaid kataloogitätoveeringuid, tähekesi ja maitsetuid
tribal-tattoosid. Küllap üritatakse niiviisi teistest eristuda, aga seoses
sellega meenub mulle ütlus "kõik üritavad eristuda hallist massist,
moodustades niiviisi uue halli massi", mis peab siinkohal täiesti paika.
Erinevalt laialt levinud arvamusele, ei ole siin Austraalias
pidevalt soe. Kuna asume lõunapoolkeral, on siin praegu talv. Mõnel ööl on
olnud öökülma ja hommikuti on tükk tegu autoakende jääst puhtaks kraapimisega.
Päevased temperatuurid tõusevad tavaliselt 12-15 kraadini, mis tegelikult nii
hull polegi, mõnel jahedamal suvel on Eestis samad tingimused. Talve ja
rutiinset tööd peame taluma veel üle kuu, siis põrutame siit põhja poole, kus
on soojem ja mõnusam.
 |
| Tegu pole uksega helgemasse tulevikku, see on tühjaks jäänud pood Hillstoni peatänaval. |
