Oleme siin nagu Tipp ja Täpp, kuid me pole kommisöömise tsükklisse sattnud, vaid hoopis veinitegemisse haaratud. Olen juba kuu aega punaseid veine
teinud, Martin tegeleb endiselt viinamarjade purustamisega. Nõnda veinitehases
toimetades meie päevad mööduvadki. Nagu eelmiselgi aastal töötame iga päev,
vaid pärast iga kolmandat töönädalat saame kaks päeva puhata. Meil pole endiselt
töötamise vastu midagi, selleks me siia Riverlandi tulimegi.
|
Viinamarjapurustaja, mida Martin opereerib. See puru siin peal pole mingi suvaline praht, vaid tammetükikesed, mis lisavad veinile maitseomadusi. |
|
Purustaja opetaator-loomaaktivist. |
|
Purustajast päästetud habeagaam. |
|
..ja veel habeagaame. Meie töökaaslane rääkis, et vahel viib ta mõned agaamid oma aeda, mitte päris lemmikloomadeks, vaid kahjurite hävitamiseks. Habeagaam on agar näriliste, noorte madude ja putukate sööja, ta on toidukonkurent ka madudele, keda keegi oma aeda ei soovi. |
Olin üsna nördinud, sest mulle lubati iga nädal, et töö
algab järgmisest nädalast ning nädalatest sai kuu. Kõiges ei saa süüdistada ka punaste
viinamarjade hilist valmimist, sest tahtmise korral oleks olnud võimalik punaste
veinide tegijaid ka mujal veinitehase sektisoonides rakendada. Ka teised
hooajatöölised pidid töö algust ootama. Kokku hoitakse siin esimese asjana
töötajate pealt (selle tõestuseks on hea näide tehasetööliste söögiruum, mis on
kole, räpane ning katkise katusega). Palgaga on siin õnneks hästi, sest
ametiühing on selle nimel vaeva näinud.
Töötajatele "puru silma ajamine" on tegelikult
hooajatööliste igipõline probleem. Austraalias suhtutakse kokkulepetesse
üldiselt üsna vabalt. Ma ei tea, kuidas siin härgadelt sarvist võtmisega on,
kuid meest sõnast võtta siin sageli ei õnnestu. Sellega võiks arvestada iga inimene,
kes Austraaliasse rändab ja võtma seda kui "omapära". Oleme hakanud sellega vaikselt harjuma.
Kõigele vaatamata meeldib meile veinitehases töötada, sest
palk on väga hea, amet huvitav ja pärast tööpäeva jääb enamasti alles inimeseks
olemise rõõm. Seda enam, et saame töötada koos juba meile tuttavate inimestega.
Meie töökaaslased on vahvad, leiavad toimetuste kõrvalt alati natuke aega
muljetamiseks ja nalja tegemiseks.
|
....ja päikesetõusu ajal piltide tegemiseks. Öövahetuse üks võlusid on proovide kogumine kõrgete veinimahutite otsas, kust saab nautida ilusaid vaateid ja jälgida linde. |
|
Martin tõi mulle ühe väikese habeagaami, kelle ta jälle purustajast päästis. Koduloomaks me ühtegi võtta ei kavatse ja viime nad veinitehase umber kasvavasse võpsikusse. |
Ülemus ei jaganudki tööle naastes mulle eriti palju
õpetussõnu, pigem rääkisime niisama elust-olust. Ütles, et tean nagunii, mida tegema pean ja nõnda ma siis üsna iseesisvalt
päevast päeva toimetan. Tööülesanded on mul samad, mis eelmiselgi aastal ja
ülemus usaldab ning ei vaevu isegi väga kontrollima. Igaks juhuks ikka küsin
vahel üle, sest mis on minu teine aasta veinitehases 27 aasta kõrval, sest just
nii kaua on mu ülemus siin veinitehases töötanud.
|
Viinamarjahävitaja. Enamasti ma tegelikult viinamarju veinitehases ei söö, sest need on sulfaatidiga lausa üle valatud. Kõik pildil olevad mahutid on minu tööpõld, mida ma iga päev künnan (läbi pumpan, mõõdan temperatuure, kogun proove jne). Üks pudel siin mahutis valmivat veini maksab umbes 40 dollarit, kallimad üle 60. |
|
Umbes 60 tonni mahutavate veinipaakide juures toimetamine on mu igapäevane töö. |
|
Tehispäikesed öövahetuse ajal rõõmsalt elektrit tarbimas. |
Töötamine tootvas tööstuses on päris palju mõtteainet
pakkunud. Siin saab omaette vaagida mõtteid inimsuhetest, käsuahelast,
ökoloogiast, kapitalismist, tehnoloogia arengust, tänapäeva steriilsuse poole
pürgivast maailmast. Keskmine tehasetööline on ilmselt enamike arust
madalalaubaline õllelembene räpastes riietes keskealine mees. Seda enam võite
üllatuda, kui töökaaslased räägivad Nostradamusest, paleodieedist ja karske
eluviisi rõõmudest.
Ühel hommikul kutsus töökaaslane meid paadiga sõitma. Ta ei
läinud sinna päris niisama lõbusõitu tegema, vaid vähimõrdasid välja võtma. Siin
on lubatud igaühel, kel on olemas vähipüügi luba, omada 3 nimesildiga mõrda
ning kokku võib päevas püüda 200 vähki. Kohalikud ei lase end seadustel eriti
segada ning pannakse kas märgistamata või sõbra nimega mõrdasid. Nagunii ju
kõigil vähipüügi huvi pole. Vähkisid tundub siin jaguvat, sest enamikes
mõrdades olid pirakad elukad ning kokku saime 36 vähki, vette visatud
alamõõdulistega kokku umbes 70. Lisaks sellele veel magevee krevette, millest
mõned kohe toorelt suhu pistsime.
|
Meie töökaaslane paneb vähkidele mõrra sisse känguruliha. Tundub, et vähkidele see meeldib. |
|
Austraalia jõevähk. |
|
Jõe ääres kohtasime mõnda kängurut. |
Arvatavasti on paari nädala pärast veinihooaeg läbi. Sellel
aastal saabusid viinamarjad üsna üheaegselt ja selle tõttu oli kohe tööle
asudes kuhjaga toimetusi ja nõnda järsku võib ka veinitegu lõppeda.
Sel aastal kestis kuumalaine päris pikalt, mitu nädalat järjest
oli 40 kraadi ringis ja isegi öösel ei olnud naha märjaks saamine keeruline.
Päris palju on sadanud. Ekstreemsete ilmastikutingimuste põhjuseks on ilmselt
iga umbes viie aasta järel korduv el nino,
mis teadupärast hakkab selleks korraks vaikselt läbi saama.
|
Päikese eest varjav võrestik maja umber. |
|
Verandal käib veinide degusteerimine. |
|
Käime vahel Murray jões ujumas. |
|
Majaomanik läks mitmeks nädalaks ära ja jättis meie hoolde oma koera. |
|
Roosid sellesse kliimasse meie meelest ei sobi, sellele vaatamata olime lubanud majaomanikule, et kastame ta lilli. |
|
Mandlisalu meie elukoha taga. Eelmisel aastal nägime seal ka kängurusid, kuid sel aastal pole me neid näinud. |
|
...viinamarja istandused meie elukoha taga. Jah, elame istanduste keskel. |
|
Käime vahel viigikaktuse raksus. Nagunii keegi neid siin ei söö. |
|
Pilvevaatluseks on väikelinnas piisavalt aega. |