Elu veinimõisas

Nagu pealkirjast aimata võite, läks meil hästi ja saime veinitehasesse tööle. Nüüdseks oleme tööl olnud juba üle nädala ja vähemalt mina võin täie enesekindlusega väita, et ma natuke mingitest asjadest tööl juba midagi aru saan. Tegelikult pole tööl hullu ühti, siiani on iga päev olnud huvitav, kuigi algul oli tõesti palju uut infot.

Teen nägu, nagu teeks selle tundmatu masinaga midagi tähtsat

Esimestel päevadel töötasime mõne kogenenuma cellar handi ehk "keldrikäega". See nimetus cellar ehk kelder ehk koht kus käib veini tegemine on mõnevõrra eksitav, sest Angove's Winery veinitehases pole terve suure kompleksi peale vist mitte ühtegi keldrit. Küllap ohutuse kaalutlustel - paljudes veinitegemise protsessides kasutatakse süsihappegaasi, mis on teatavasti õhust raskem ja kipub just keldritaolistesse moodustistesse kogunema, kus see siis piisavalt suure kontsentratsiooni korral tervisele ohtlik võib olla.

Enamik meie tööst leiab aset lageda taeva all, aga osad mahutid on ka mõnusalt jahedas siseruumis.

Kuna keldreid siin ei ole, siis sobivaim vaste cellar handile oleks ehk veinitööline. Igatahes töötasime esimestel päevadel mõne kogenenuma töötaja töövarjuna, kes siis meile järk-järgult vastutust juurde andsid. Mina saavutasin juba kolmandaks päevaks iseseisvuse ja hakkasin kõiki oma asju ise tegema. Samas kui millestki ikkagi aru ei saa, ei oska või ei ole päris kindel, siis on vanemad olijad enam kui rõõmsad kohe nõu ja jõuga appi tõttama.

Jaanika tsentrifugaalpumbaga poseerimas. Sellise pumbaga pestakse mahuteid ja transporditakse mahla või veini ühest mahutist teise. (Jaanika oskab seda kasutada küll)

Jaanika on teinud pea iga päev erinevaid töid nagu näiteks valmis veini paigutamist tammevaatidesse, vaatide parandamist, pärmi lisamist mahladele, veinide filtreerimist, erinevate ainete lisamist valmis veinile jne. Jaanikal on avanenud ka võimalus töötada kohe tootmisesse minevate kallite veinidega, mis nõuavad erilist hoolikust. Lisaks on teda ka laborisse lastud CO2 mõõtmisi tegema. Pärast ainete lisamist ja proovide võtmist tõi Jaanika mulle üks kord ka pisut veini maitsmiseks.

Minu peamiseks tööks siiani on olnud veinide jahutamine ja minu peatööks jääb see vist kuni veinihooaja lõpuni. Viinamarjad saabuvad tehasesse suurte autode kastides öösiti, misjärel need kohe pressitakse ja sealt saadav mahl on vaja võimalikult kiiresti maha jahutada. Minule öeldakse mahuti number, mis on vaja maha jahutada ja mina sean üles pumba ja voolikud, mis suunavad mahla jahutisse ja tagasi. Kui mahl on piisava temperatuurini jahutatud, tuleb sageli lisada mahla mingit kemikaali, mis mahla paremini käärima paneb. Peamine lisand on diammoonium fosfaat, mida kulub siin tehases küll sadade kilode kaupa.

Minu üks peamisi tööriistu - mahla jahuti. Kollasest voolikust läheb mahl sisse ja punasest tuleb maha jahutatud mahl välja.

Veinitehases töötades olen üldse näinud, kui palju keemiat veini ikkagi pannakse. Kord pidin ma ühte mahutisse lisama 700 liitrit tartaric acidit (eesti keeles vist viinhape?). Olen kasutanud ka želatiini (tahkete osade eemaldamiseks veinist) ja tselluloosi (veini stabiliseerimiseks). Mõlemaid muidugi sadade liitrite kaupa.

Salt shed ehk koht kus enamikke veini lisatavaid aineid hoitakse

Kemikaale kulub küll palju, aga mastaabid ongi siin suured. Suurimad mahutid hoiavad 260 000 liitrit veini. Selliseid on kümmekond tükki. Lisaks on veel paarkümmend mahutit suurusega 100 000 liitrit ja muidugi kümneid väiksemaid mahuteid. Tootmismahud on samuti suured, näiteks eelmisel aastal purustati 20 000 tonni viinamarju (see on 20 miljonit liitrit), millest tehti punast ja valget veini, šampust ja erinevaid piiritusjooke.

Need on ühed suuremad, enam kui 200 000 liitrit mahutavad mahutid. Taamal paistab pudelisse villimise osakond, kuhu meil enamasti asja ei ole.

Kuna tegemist on toidutööstusega, on eriti suur rõhk hügieenil. Isiklik hügieen on ka muidugi oluline, aga suur osa meie tööst on erinevate mahutite ja voolikute puhastamine. Sellele kulub vist isegi suurem osa ajast, sest enne igat protsessi tuleb reeglite järgi kõik torud ja mahutid leelisega ära pesta. Üldiselt kasutatakse 2% naatriumhüdroksiidi lahust, aga kangemate plekkide jaoks on olemas sama aine ka 99% kristalli kujul. See söövitab päris korralikult ja selle käsitlemisel kasutatakse põlle, näomaski ja kindaid. Näiteks jahutusseadme puhastamiseks kulub 2-3 kilo seda kangemat kraami. Leelis tuleb pesemise järel neutraliseerida, selleks kasutatakse väga kanget vesinikperoksiidi. Kõik need pesemistsüklid, mida, kui palju ja millal, on nii minul kui Jaanikal juba une pealt selged.

Siin hoitakse voolikute ja mahutite puhastamiseks vajalikku kraami. 

Kui küsite, kas see töö meile meeldib, siis vastame mõlemad jah. See on lihtsalt väga mõnus töö. Õhku täidavad müstilised, ent seest soojendavad ja kuidagi kodused aroomid. Tööpäeva 8 tundi möödub lenneldes. Kogu aeg on midagi teha, aga samas ei pea kiirustama. Siiani oleme me mõlemad teinud iga päev ka natuke midagi erinevat ja seetõttu pole töö igavaks ka muutunud. Füüsiliselt veinitöö väga kurnav ei ole, aga 40-kraadises kuumuses töötamine loomulikult väsitab. Õnneks on tehases vabalt saadaval spordijoogi kontsentraati, mida me joome palju.

Sageli nõuab töö ka teatavat loomingulisust, kui mahla ühest mahutist teise suunates pead leidma lühima tee ja sobivad jupid. Veinitehases on kasutusel kolme erineva läbimõõduga voolikud ja nende omavahel kombineerimiseks on olemas üleminekud, mis on sageli kuskil kadunud või juba kasutuses. Ühest mahutist teise liini ehitamisel käib tihti justkui legoklotsidega mängimine, erinevate juppide omavahel sobitamine.

Mingis mõttes on mõnus ka see, et me praktiliselt iga päev töötame. Renmark oma vaba aja veetmise võimalustega ei hiilga ja pigem teekski praegu nii palju tööd kui võimalik. Meie iga kolmas nädalavahetus on vaba keerulise vahetuste süsteemi tõttu. Üritan põgusalt seda selgitada, kuigi eriti lihtne see süsteem ei ole. Töö veinitehases käib ööpäeva ringselt, seetõttu on veinitöölised jagatud kolme 8 tunnilise vahetuse vahel. Laupäeval ja pühapäeval on vahetuse pikkuseks 12 tundi, mis võimaldab kolmandale vahetusele sel ajal puhkust anda. Kõik vahetused saavad hooaja vältel töötada nii hommikuses, pärastlõunases kui ka öises vahetuses.

Kõikide mahutite kohal on platvormid, sest sageli tuleb veini taset mahutis mõõta või mingit lisandit ülevalt sisse kallata. Huvitaval kombel sain ma veinitehases töötades üleöö jagu oma kõrgusekartusest.

Veinitehase palgad on head ka Austraalia standardite järgi ja seetõttu oleme meie siin ühed vähestest välismaalastest. Enamik meie töökaaslasi on ürgsed austraallased, kellest nii mõnegi aktsendi arusaamine on üsna keeruline. Jaanikal "vedas" selle koha pealt veel eriliselt, sest tema juhendaja räägib sellise aktsendiga, millest kuuldavasti eelmisel hooajal veinitehases töötanud kanadalane ja inglane hästi aru ei saanud. Aga hea keelekümblus kindlasti.

Enamikke töötajaid kutsutakse siin naljakate hüüdnimedega, nagu näiteks Stiffy, Thorpey, Pottsy, Johno, Gibbo jne. Mulle on paar korda öeldud Marty, aga õnneks pole see külge jäänud. Jaanika nime erinevatest hääldusvõimalustest siin Austraalias võiks kirjutada raamatu, aga tihti kutsutakse teda siin JP. Kirjapildis on peamiselt kasutusel "Jannika".

Tööd peaks jätkuma aprillini ja vähemalt selle ajani oleme töökad ja tublid. Varsti peaks töö juures kiiremaks ka minema, kui pressima hakatakse punaseid viinamarju. Käivad kuuldused, et Jaanika suunatakse mikroveinitehasesse, kus tehakse kõike käsitsi ja toodetakse selle veinimõisa kalleimaid veine. Lustlikke lugusid veinimõisast loodame vahepeal siin blogi veergudel seni veel avaldada.