Boheemlaslik maja

Nädal on täis saanud ajast, mil kolisime oma üürituppa ja siin kohal on õige aeg pisut pikemalt kirjutada oma uuest kodust, kuhu plaanima jääda kuuks ajaks. Elukoha leidmine Melbourne's polegi päris kerge ülesanne, eriti kesklinna lähedal paiknevates linnaosades. Kuna ühistransport on siin päris kallis ja kaugemal elajad maksavad selle eest veel topelt, rääkimata veel ajakulust, siis ostustasime otsida lähemal kui 10 km kesklinnast asuvaid elukohti. Plaanisime jääda Melbourne'i mitte kauemaks kui kuuks ajaks, mis raskendas meie otsinguid veelgi, sest enamik omanikke ei soovi oma korterit üürida nii lühikeseks perioodiks. Korterit on siin üldse väga kallis üürida ning see on lausa luksus. Enamik noortest elabki selle tõttu koos nagu meie Kitzbergi kommuunis. Ühes majas on enamasti 4-8 inimest, kus jagatakse ühiselt kööki, vannituba ja aeda. Couchsurfides ööbisime ka kahes sellises elumajas. Ma ei tea, kas see on juhus, kuid kõigis majades, kus elanud oleme, on üsna räpane olnud. Selle põhjal võiks küll väita, et siin peetakse puhtusest vähem lugu kui meie kodumaal, kuid eks Eestiski on mustemaid kodusid. Võib-olla tuleneb see ka lihtsalt asjaolust, et kambakesti koos elades on raskem puhtust hoida. Teada tuntud ühisvara tragöödia.

Oma elukoha leidsime Airbnb kaudu. See on lehekülg, mille kaudu saab endale alates ühest ööst või ka pikemaks perioodiks üürida tuba kellegi korteris või majas. Martin kirjutas sellest ka esimeses postituses. Airbnb oli meile hea lahendus, sest võisime üürida koha nii lühikeseks ajaks kui vaja. Samuti on see väga mugav, sest voodipesu, rätikud ja muu vajamineva eest ei pea ka muretsema. Meie elukoha puhul oli hind isegi odavam kui paljude pikemat lepingut nõudvate üüripindade puhul.

Meie renditava toa kirjeldus oli "bohemian room" ja seda ruum tõesti oli. Esialgu tundus tuba päris räpane, kuid omanik oli väga tore ja hakkas kohe tolmu imema, kui olime selle kohta paar vihjet teinud. Maja asub hipsterite paradiisis Brunswickis, mis pole kesklinnast kuigi kaugel. Siin linnaosas on palju kohvikuid, baare, galeriisid, öko-ja moepoode. Kõik meie eelnevad võõrustajad on seda linnaosa väga kiitnud. Piirkond, kus elame on vaikne ja rohelust täis. Meiegi maja tagahoovis on lopsakas ja ka väga boheemlaslik aed, kus kasvab kõiksugu söödavaid taimi, alustades maitsetaimedest lõpetades sidrunite, ubade, peetide ja kartulitega. Kõike aias leiduvat võime kasutada ka toidu valmistamiseks. Köögis olevate asjade ja koostisosadega on samamoodi. Köögis on nii palju erinevaid kaunvilju, seemneid ja maitseained, et ei teagi kohe, mis nendega peale hakata. Omanik soovis, et toidu valmistamine käiks ühiselt, kuid enamik inimestest tuleb ja läheb nii erineval ajal, et seda on praktikas raske teostada. Selline huvitav fakt veel, et meie majas on keelatud näiteks Coca-Cola Company tooted, kuigi keegi oli ühel päeval üsna provokatiivselt jätnud lauale tühja Coca pudeli.

Tagaaed kui dzungel

Meie tuba

Meiega jagavad maja siis vanamapoolsem boheemlaslik majaomanik Kim, prantslasest ja poolatarist paarike, itaallasest kokk Giuseppe ja üks pilusilmne noormees Ryo oma ülisõbraliku koeraga. Omavahel me väga palju ei suhtle, igaüks ajab päeva jooksul oma asju ja vahel harva kohtume köögis ning vahetame paar sõna. Kõige rohkem oleme suhelnud ilmselt itaallasest koka Giuseppega, kes meile juba esimesel päeval oma valmistatud pastat pakkus ning ühel päeval tuli majja terve korvitäie küpsetistega, mida ta kõigile lahkelt pakkus.

Olmetingimuste poolest on tegu liigagi boheemlasliku majaga. Imestan siinsete kommete ja harjumuste üle siiamaani. Majaomanik Kim õpetas mulle juba esimesel päeval, kuidas ökonoomselt nõusid pesta. Ta kastis kõik nõud korraks suletud kraanikausi sees seisvasse seebisesse ja toidujääke täis vette ning pani siis "pestud" nõud kuivatusrestile. Välja nägi see pehmelt öeldes jälk. Hea, et ta mulle oma õpetusi jagas, sest nüüd tean, et enne söömist loputan kõik nõud üle. Olgugi, et see võib Kimile pahameelt valmistada, siis pesen nõusid ikka endist viisi ehk nõnda, et need ka puhtaks saaksid. Ökonoomset mõtlemist järgitakse siin ka WC-s, sest tundub, et mitte keegi peale meie ei tõmba siin vett oma jääkproduktidele peale. Seega siin majas valitseb vägagi ekstreemne keskkonnahoid, mis pärsib lausa normaalset elamist. Mu emal oleks ilmselt koristamise koha pealt majaomanikule nii mõnigi õpetussõna jagada.

Mulle meeldib maja taga või ees diivanil istuda ja sega-summa aeda vaadata ning sumisemist ja linnulaulu kuulata või lugeda. Muide siin majas on väga palju raamatuid, sest majaomanik tegeleb raamatute müügiga. Ta lubab ka kõigi raamatuid võtta ja lugeda, kuigi meil selleks eriti aega pole. Kogu see elamine meenutab mulle Kitzbergi kommuuni oma aia, elukorralduse ja paljude pisidetailide poolest. Selline ongi meie ajutine elukohake Melbournes.

Boheemlasliku maja ees