Seetõttu oleme vaadanud linnast kaugemale, farmidesse. Suurlinnadest väljas peame working holiday viisa tingimusena töötama niikuinii vähemalt 88 päeva, sest see tagab õiguse taotleda teise aasta viisat. Mitte, et me juba otsustanud oleme siia teiseks aastaks jääda, aga siis oleks vähemalt üks variant juures.
Kahjuks teavad seda 88 farmitöö päeva nõuet ka kõik farmerid ja paljud pakuvad tööd ainult majutuse ja toidu eest, teistes kohtades jällegi on majutus nii kallis, et kõik farmitööga teenitud raha läheb elamise katteks. Halvemaid ja paremaid variante meil igatahes on, tuleb lihtsalt teha õige valik.
Seoses farmi tööle minemisega on meil vaja ka autot ning me oleme mõnega juba ka proovisõidul käinud. Ühtegi väga head autot silma hakanud veel ei ole, aga autootsimisest on plaanis kunagi siinse blogi vahendusel ka pikemalt kirjutada.
Üldise tööotsimismaania vahel oleme ikka leidnud mahti ka lõbutsemiseks. Möödunud reedel toimus Melbourne'i Eesti majas pidu. Melbourne'i Eesti maja asub tegelikult meie praegusest elukohast jalutuskäigu kaugusel ja kuna me polnudki varem seal käinud, siis otsustasime pilgu peale heita.
Õigesse kohta jõudes tervitas meid üsna mittemidagi ütlev fassaad, millele oli suurte läikivate tähtedega kirjutatud "Estonian house". Seest aga oli see maja võimas. Nagu selgus, oli tegemist endise kinohoonega ja sellele vastavalt oli seal ka ruumi rohkem kui nii mõneski rahvamajas kuskil Eesti maakohas. Saal oli täiesti tühi, aga kuskilt tagaruumist kostus ikka kõnekõminat, sinna suunas liikudes leidsimegi eest eestlased. Meid võeti kohe sõbralikult vastu, tutvustati ja pakuti võimalust osta baarist Eesti õlut. Seda võimalust me viisakusest kasutasime ja ostsime 4 dollari eest pudeli A Le Coq Imperial õlut. Nii kallist Eesti õlut polnud ma varem joonud. Makist lasti 90ndate Eesti muusikat ja pidu missugune.
Rahvast polnud kohale tulnud palju ja need kes tulid, olid pigem vanemapoolsed inimesed. Olid ka mõned üksikud noored, aga enamik noori on vist juba kuhugi linnast välja tööle läinud. Peamiselt olid kohal Melbourne'is juba pikemalt elanud inimesed. Siiski tutvusime huvitavate inimestega ja saime küllakutse 93-aastase väliseestlase kapten August Sirkeli koju, mille me muidugi vastu võtsime.
Pühapäeval sõitsimegi rongiga Melbourne'i äärelinna, et austet vanahärra juures lõunatada. Kapteni juures elavad veel kaks eestlast, Melbourne'is linnaplaneerimise erialal doktorikraadi omandav Piret ja keskealine elektrikuharidusega Heldur. Kapten ise on uskumatult kõbus ja endiselt aktiivne tegelane. Tema kõikvõimalikke lugusid olekski võinud kuulama jääda. Ameteid on vanahärra ona pika elu jooksul pidanud palju, olnud kapten, kokk ja majade renoveerija. Praeguseni tegeleb ta keskkonna kaitse temaatigaga, võideldes joogivette fluoriidi lisamise vastu. Kapteni kokakunstis saime veenduda isegi, kui sõime tema valmistatud maitsvat lõunat - kartul koorekastmes, hapukapsad ja kana ning magustoiduks mannavaht.
Kapten August Sirkeliga tema maja ees |
This is my philosophy in life.
Wake up and live.
Set your sights high, the higher the better.
Expect the most wonderful things to happen, not in the future but right now.
Realize that nothing is too good.
Allow absolutely nothing to hamper you or hold you up in any way.
Be enthusiastic about life; it is a wonderful life, make it so by your enthusiasm.
Learn to be very clear and definite about what you desire in life; never be vague or uncertain.
You can do all things.
You can be all things to all men when your faith and trust are in Me.
Have confidence in your ability to do all things because you are drawing your substance, your all from Me.
I am your all in all.
Stride forward with a firm steady step, knowing with a deep certain inner knowing that you will reach every goal you set yourselves, that you will achieve every aim.
Start doing this today.
Why put off until tomorrow what you know you can do today?
Far too many souls procrastinate or suffer inertia and the result that nothing gets done; and they go on vaguely hoping that one day something will happen to change their lives, that perhaps circumstances will take a hand, and then everything will fall into place for them.
It is not the way to live a full and glorious life in vague dreaming fashion.
Have positive thinking
August
See kiri, üldse see, et ta vaevus sellist asja kirja panema, inspireeris mind väga. Ja eriti näha, kuidas ta 93-aastasena on endiselt väga elujõuline ja rõõmsameelne. Elus on ta kogenud palju raskusi - ta töötas raudteel ja nägi kuidas esimese küüditamise ajal inimesi loomavagunitesse aeti ja sõdis Soomes tiblade vastu, rääkimata uue elu algusest Austraalias. Jaanika saavutas Augustiga hea klapi, sest mõlemad on saarlased ja oma Saaremaa lugusid vahetati pikalt.Me jäime Jaanikaga mõlemad külaskäiguga väga rahule ja saime Augustilt uue küllakutse - ta ütles, et eestlased on tema kodus ikka oodatud ja võivad isegi ööbida, kui vaba ruumi on.
No comments:
Post a Comment